Käesolev blogi ei pretendeeri absoluutsele tõele. Meid ümbritseb endiselt tohutult palju absurdi ja siia püüan ma lisada omi totraid mõtteid, luuletusi või noppeid meid ümbritsevast elust. Kui keegi ennast mõnes situatsioonis ära tunneb, siis kindlasti ei ole see tahtlik vaid pahatahtlik. Nii et … kes söandab, võib lugeda!
teisipäev, 3. aprill 2018
Kiire eine
Kui aega on vähe ja kõht on tühi ning isutab liiniburksi järele siis valikuid ei ole kuigi palju. Kui appiga mässata ei viitsi ja kohalikku lögaburksi ei taha siis jääbki Mcdonalds. Mõnus innovaatiline keskkond ja burkside maitsete nimel nähakse ka mõneti vaeva. Nii siis seisin mina seal selle suure puutetundliku ekraani ees,tegin omi valikud,sisestasin kaardi ning tasusin oma tellimuse eest. Masin väljastas parasjagu tsekki kui minu juurde astus Mcdonaldsi töötaja ja küsis: Kas Teil on abi vaja? " Vaatasin talle hämmastunult otsa ja ütlesin: "Ma võtsin väikese burksi ning jaksan ise ära süüa küll" ning liikusin tellimuse oote alale. Hiljem lauas istudes märkasin, et see sama töötaja jalutab mööda saali ringi. Alati kui ta mu lauale lähenes tekkis mul ärevus tõmbasin burksi omale lähemal ning püüdsin talle mitte otsa vaadata. Nii moodi hiilides õnnestus mul oma eine ilma abita ära süüa. Ladusin oma topsid ja paberid kadikule ning seadsin end minekule ja volaa. Prügikasti luuk oli avatud ning prügikasti kõrval seisis see sama Mcdonaldsi töötaja ja naeratas.
Tellimine:
Postitused (Atom)